Almostum Loostâš-lostii numerist 4/2021
Rosa Liksom: Väylä (Like 2021)
Taiđuu maaŋgâpiälálâš miäštár Rosa Liksom lii čáállám jiejâs puoh pyeremus roomaan. Iä oovdebááh kirjehkin lah hyeneh lam, iä eissigin, já liihân sust jo ohtâ Finlandia-palhâšume-uv Hytti nro 6 –romanist. Suu uđđâsumos, Väylä, tuálvu lohheid Tuárnusjuhâleevi kuávlukielân tegu oovdeb-uv roomaan Everstinna (Like, 2019), já siämmáánáál tot kovvee nissoon eellim mottoom vaigâdvuodâ kooskâst. Väylä maainâs šadda historjálávt uccáá čaabâkirjálâšvuođâst kieđâvuššum fáádást: Tuárnusjuhâleevi ässei evakkoääigist juuvâ nube peln Ruotâst.
Rooman váldupersovn lii nuorâ nissoon kostnii kirječällee Liksom (Anni Ylävaara) pärnivuođâ päikkikuávlu Pajetuárnus jävrisiijdâin. Perruu rävisulmuuh láá jo-uv jo vuálgám patârâsân teikâ láá suátišiljoost, já nuorâ nomâttemes nieidâ lii pááccám kärjipijgán sijdâ eres nuorâiguin anneeđ huolâ kuusâin já jotteeđ toiguin evakkomääđhi juhâriidon. Veikâ Suomâst lii suátitile já evakkomätki ige evakkoäigi lah älkkee, ubâ paje lohhee uáiná váldupersovn čoolmij čoođâ meiddei ellei já luándu mučisvuodâ jyehi iveääigist. Meiddei ulmui kuáhtámeh adeleh eenâb tuáivu ko väldih tom: taan mainâs nuorâ ij lah pieijum uhre roolân, peic sun lii aktiivlâš tahhee, veikâ tábáhtusah suu elimist já ovdâsvástádâsah nuuvt nuorân láá lussâdeh já vaigâdeh. Nieidâ já eeni koskâvuođah-uv láá muálkkááh, mut uáivipersovn lii siđhes tego skierri.
Väylä lii tievâ symbolijn – kirje puávtáččij luuhâđ maŋgii, já ain kavnuuččii maidnii suogârdâlmijd. Vuossâmuin luhâmáin mielân páácá eromâšávt máánu-symboliik. Uáivipersovn totká távjá ijjâalme máánu já taasnijd. Máánu addel čuovâ já tuáivu. Tot lii-uv távjá oinum nissoonvuođâ symbolin tast ko piäiváš lii ovtâstittum almaa vuáimán Roomaan muštâl nisonij suáđist, ij almai, já tanen máánu merhâšume puáhtá uáiniđ nissoon vyeimin. Juuvâ, vävli, merhâšume kirjeest lii meiddei styeres sehe konkreetlávt já symbollávt. Juuhâ Suomâ já Ruotâ kooskâst juáhá ulmuid, eennâm já suátitile Juuvâst lii uáli stuorrâ merhâšume uáivipersovn elimist já valjimijn: ko evakkoäigi oro lussâdin, juuvâ rašes kiđđâjieŋah kiäsutteh nuorâ nieidâ.
Elleeh še láá mielâkiddiivâš roolâst, eromâšávt kussâ. Mun jiem aainâskin lah kuássin ovdil peessâm luuhâđ čaabâkirjálâšvuođâst návt ennuv kuusâst já valaba sämikuusâst! Kovetaiđust kal Miina Äkkijyrkkä lii kieđâvuššâm kussâfáádá, mut Liksom kirjálâš kuvvim kuusâin lii aaibâs jieijâslágán: kussâ lii masa tego ohtâ kirje persovnijn, já masaba oro, ete mottoomnáál pase tego om. Indiast. Nuorâ uáivipersovn rähisvuotâ elleid uáinoo. Sevŋis já kolmâ tälviääigi sun kávná váhá ucceeb elevist ko kuusâst olssis skippáár, mii addel sun vuoimijd evakkosaajeest, kost sun lii kusâittáá.
Lež-uv roomaan lussâd luuhâđ, jis ij lah hárjánâm kuullâđ Tuárnusjuhâleevi kuávlukielâ teikâ meänkieli? Tom mun jiem määti ettâđ, ko jieš lam viättám pärnivuotân eidu ton kuávlust já munjin roomaan kielâ čuájáán muččâdávt peeljijn. Avžuum kale adeliđ kiirján máhdulâšvuođâ, veikâ kielâ oroččij-uv aalgâst vieresin. Mätki sáttá leđe lussâd já kuhes, mut ij eissigin tuáivuttem.