Henná Aikio – Vile Máárjá Vile Henná
- lii anarâškielâ- já suomâkielâ máttáátteijee, kote áásá Oulust, mut viättá luámuidis Ijjäävrist suuvâs päikkikuávlust. Anarâškielâ iäláskittem lii suu vááimu äšši.
- Pärnin suu väividij, ko säävnist ij pyevti luuhâđ kiirjijd. Jis koijâdah sust, maid sun lijkkoo mottoom kirjeest teikâ elleekooveest, váárut: sáátáh finniđ vástádâssân tijmepele kukkosii luvâlduv. Sust puáhtá ain koijâdiđ kirjeoonâid já taid sun meiddei váldá ilolâžžân vuástá.
Mii lea maŋimuš kulturdáhpáhus, mas leat fitnan?
Mun eellim syeinimáánu aalgâst Oulust keččâmin kesiteatter párnáid: nukketeatter Akseli Klonk Hurjan hauska autokirja (Mauri Kunnas kirje mield) – leš-uv sämikielân “Hirmâd hitruus autokirje”. Akseli Klonk čaitâlmijn ulmuuh iä lah šeermâ tyehin peic nukeh já čaittâleijeeh láá masa ubâ paje uáinusist. Ulmuuh, káálvuh já tävireh muttojeh lyeve alne jotelávt já utkáht uđđâ čaaitâlmuási táárbui mield.
Tast maŋa lam vala kiergânâm eelliđ puáris päikkikuávlustân, Pajetuárnusist, ko tobbeen lâi Aavasaksa vääri alne kyevti peeivi Aawastock-festivaal.
Leatgo musihkkaolmmos? Makkar musihkkii liikot?
Mun jiem lah jieš čeppi, mut lijkkuum kal kuldâliđ muusik. Spotify čaaitij, ete lam kuldâlâm moonnâm ive puoh enâmustáá sämimuusik.
Leatgo dus buđaldusat, mat laktásit dáidagii/kultuvrii?
Tovle mun tánssájim/lášmuttellim, mut tääl tot lii pááccám. Kantele já piano čuojâttem ij must pärnin luhostum, ađâi mun tuše kuldâlâm muusik. Luuhâm lii muu mielâ mield äigiájánâs, já lam mun motomin uccáá jieš čáállám-uv. Anarâškielâ seervist lâi Nooveelhástu ive 2019, já munjin vuorbuu fáddán “skiijpâ”, mast mun talle čaallim Anarâš-loostân nooveel. Munnuu peenuv-rohe fiäránijn še lam čáállám mottoom párnáimainâs Anarâš-loostân.
Gávdnogo dáiddašládja, masa it liiko?
Ooppera lii munjin viehâ vieres šlaajâ já lam jiešalnees iällám tuše kuohtii párnái oopperast. Lam uáinám párnái Carmen já Muumiooppera. Toh kale lijjii pyereh.
Maid don vuorddát blogga čállimis?
Mun vuárdám já tuáivum, ete kielâsiärvádâh finnee munnuu teevstâin maidnii. Ete kiinii hoksáá luuhâđ mottoom kirje, mon ij liččii mudoi luuhâm, ete mottoom máttáátteijee finnee veikâba jurduid mottoom fáádá kieđâvušmân, ete kiinii, kote lii pááccám ohtuu jurduinis mottoom kirje luuhâm teikâ elleekove keččâm maŋa, finniiččij blogist torjuu toos.
Tiäđust-uv mun tuáivum meiddei tom, ete jieš peesâm kieđâvuššâđ fáádáid, moh távjá joreh uáivistân mottoom kulttuur- teikâ taaiđâfiäráán maŋa. Munjin lii tehálâš čäälliđ sämikielân, já luuhâm lii ohtâ muu mielâ mield äigiájánâsâin, ađai taat blogi ovtâstit kyehti rähis äigiájánâs.
Teevsta lii tärhistâm Martta Alajärvi.