Ko mun nuorâvuođâst sirdojim kirjeráájust meddâl párnái já nuorâi uásáduvâst rävisulmui uásádâhân, kavnim vuossâmužžân Agatha Christie. Mun lam ton rääjist lijkkum luuhâđ dekkarijd, mut tááláá ääigi luuvâm mielâstân mahtnii “nánnáás” dekkarijd. Hirmâd julmes mainâsijd jiem innig haalijd luuhâđ. Taa motomeh dekkarirááiđuh, moin šadda mahtnii pyeri mielâ.
Alan Bradley Flavia de Luce -ráiđu
vuosmuš roomaan lii Piiraan maku makea (The Sweetness at the Bottom of the Pie 2009, suomâkielân 2014, Bazar kustannus). Tääl kirjeh láá jo ohtis 10. Taan rááiđu eromâžžân taha tot, ete uáivipersovn já syelipoolis lii 11-ihásâš Flavia, kote totká rikosijd kemiatáiđuidiskuin.
Rooman tábáhtumeh láá nube maailmsuáđi maŋa 1950-lovo Englandist, eennâmkuávlust, kost Flavia áásá puáris kärdinist kuovttijn obbijn já leskâeijijn. Eejist láá ruttâhuolah já nuorâ nieidâi šoddâdem oro viehâ vaigâdin sunjin. Puárásub uábih láá kiddiistum luuhâđ, lávluđ, čuojâttiđ piano teikâ uuccâđ irge iäge ibbeerd nuorâ Flavia, kiäm kemia já morheh kiäsutteh puoh enámustáá.
Ton lasseen, ete Flavia totká jyehi romanist mottoom rikos teikâ joba morhe, sun viggá finniđ maidnii uđđâ tiäđuid nuorrân jáámmám enistis. Alan Bradley lii čeppi čäälliđ nuorâ nieidâ uáinust. Taah dekkarih láá tego Agatha Christie Nieidâ Marple já Enid Blyton Viisikko ličij teivâm nubijdis.
Louise Penny Three Pines -ráiđu
tuálvu lohheid Kanadan, meccikuávlu uccâ sijdân, mii ij ubâ uáinoo káártást. Puátá-uv mielân veikâba Aanaar? Nuuvt munjin-uv!
Meiddei Three Pines -ráiđu lii Bazar kustannus -ráiđu. Vuosmuš kirje lii Kuolema kiitospäivänä (Still life) lii almostum suomâkielân 2019. Tääl kirjeh láá ohtsis čiččâmâs já káávcád uási (Murhan alkosointu, The Beautiful Mystery) almostuvá suomâkielân čohčuv.
Taan rááiđu poolis lii sympaatlâš Armand Gamache, kote lii Quebec poolislágáduv morhetotkee. Viehâ távjá pargo tuálvu suu Three pines -siijdân, mon ässeeh láá šoddâm sunjin uáppásin – já joba ustevin. Lohheegin ij maašâ vyerdiđ, ete piäsá kuullâđ, mii sijjân kulloo: siijdâ ässein teháliih láá om. almaipaarâ Gabri já Oliver, kiäh jođettává siijdâ hooteel já raavâdviäsu, puáris já puáššáás tihtâčällee Ruth, taaidârpaarâ Clara já Peter. Meiddei Gamache peerâ já pargoskipáreh puátih ain eenâb uáppásin.
Siijdâ eellim kuvvim, luándu já kielâääših taheh taan rááiđu mielâkiddiivâžžân sämičoolmij uáinust. Eŋgâlâš- já ranskakielâ koskâvuotâ puátá masa jyehi kirjeest mahtnii oovdân. Muu kiäsut meid tot, maht ulmuu mielâ lii kovvejum tain kiirjijn.
Richard Osman: Tuorâstuv morhekerho -ráiđu
Torstain murhakerho (Thursday Murded Club) já Mies joka kuoli kahdesti (Man who died twice) (Otava, suomâkielân almostum 2021 já 2022
Alan Bradley kiirjijn rikosijd totká nuorâ nieidâ, mut Richard Osman dekkarijn syelipooliseh láá puárásijsiijdâ táálui ässeeh. Agatha Christie Miss Marple totká muurhijd ohtuunis, mut taah puáráseh totkeh oovtâst. Elizabeth, Joyce, Ibrahim já Ron láá keksim puárásij siijdâst olssis uđđâ äigiájánâs, rikosij tutkâm, vahâgist, mut oroh lemin viehâ čeepih.
Osman kirjij luvâdijnân lam povvâstâm tyellittälli nuuvt, ete konnjâleh kolgeh. Eromâšávt Joyce já Elizebeth savâstâlmeh teikâ huámášumeh tááláá ääigist, om. teknologiast, láá hitruuh. Veikâ kiirjijn lii huumor, tyehin lii meiddei vuorâsij palo ohtuunisvuođâst já soro puárásmist já ustevij teikâ kuoimij puoccâmist já jämimist. Rikosij tutkâm – jis návt puáhtá ettâđ – ilosmit sii já addel čielgâsávt tobdo tast, ete puáris-uv olmooš tohhee vala moosnii. Siämmáánáál ko Christie puáris Marple, meiddei taah vuorâseh luhostuveh tutkâđ aašijd viehâ ráávhust tanen ko harvii kihheen ana sii uhken. Láá-uv puáris ulmuuh uáinumettumeh?
Čohčuv lii puátimin rááiđu kuálmád uási aainâs-uv eŋgâlâškielân (The bullet that missed). Illá maašâm vyerdiđ.
P.S. Taan dekkarist ij šoddâm pyeri mielâ: Saija Kuusela Nea Guttorm -ráiđu (Tammi). Jiem lah luuhâm ko tuše oovtâ kirje, mut ton jo algâuásist lâi nuuvt raasistlâš kuvvim säminisonist vielgis almaa čoolmij čoođâ, ete masa čierrum. Maŋeláá taat säminissoon iätá, ete sun lii pele sämmilâš, já sun totká rikosijd “nuáiduvuoimidiskuin”. Syemmilâš kirječällee ij lah viiššâm pivdeđ macâttâs sämmilijn ovdil kirijij almostittâm peic halijdâm čäälliđ eksootlâš dekkarirááiđu Taažâ Sämienâmist. Ige tot jieš syelipoolisjuonâgin lam mahten pyeri. Jiem lijkkuu eissigin jiemge pyevti avžuuttiđ.