Mun lam oppâm anarâškielâ eskin rävisolmožin. Ive 2007 iä lamaš vala ennuv kirjeh (iäge kale kielâkuursahkin) anarâškielân, ko mun meridim, ete lii äigi väldiđ iäččán eenikielâ maasâd. Nuuvtpa mun luoihâttim puoh puáris párnáikirjijd, moh lijjii kirjeráájust, om. Morottaja Maati jurgâlem Inga Borg Puppâ (Blubbe)-kirjijd, já algâttim muu kielâpálgá toiguin.
Ive 2016 munjin šoodâi nieidâ, kiäs meridim adeliđ anarâškielâ eenikiellân. Párnáikirjeh lijjii jo váhá eenâb, mut ain liijkás vääniht. Eromâšávt vávváive aibâšim ennuv tihtâkirjijd. Halijdimin luuhâđ vááván maaŋgâpiälálávt, te viggim távjá luhâdijnân jurgâliđ kirjijd sämikielân. Lussâdhân tot lâi, ko sämikielâ ij lah muu vuossâmuš kielâ, já vávváive nahareh lijjii motomin váhá uánihááh te uáivi ij toimâm siämmáá jotelávt ko táválávt. Iäge must lah säänih nuuvt valjeest sämikielân ko suomâkielân: suomâkielân puávtám ettâđ “väzziđ” veikâ mon kale eres vuovvijn, sämikielân jiem. Ulmuu sänivuárkká šadda meiddei ton mield, mon ennuv sun lohá. Jis eenikielâlâš kirjálâšvuotâ ij lah finnimnáál, sänivuárkká illá piäsá šoddâđ siämmáá vijđesin ko kielâst, mast lii kirjálâšvuotâ valjeest. Anarâškielâ servi kuástidâm Riitta Vesala -kirjeh, om. Hirškikkâ já Myerji -ráiđu, láá smiettum meiddei uđđâ kielâkevttei táárbu uáinust. Tain puátá om. duaal kevttim uáppásin.
Jis eenikielâlâš kirjálâšvuotâ ij lah finnimnáál, sänivuárkká illá piäsá šoddâđ siämmáá vijđesin ko kielâst, mast lii kirjálâšvuotâ valjeest.
Tääl, kuttâ ive maŋeláá tile lii jo oppeet puáránâm. Anarâškielâ seervist lii lamaš ulmen jurgâliđ tuhháát sijđod párnái- já nuorâi kirjálâšvuođâ, já mij lep-uv jo peessâm navdâšiđ ton ulme puátusijn. Pegâlmâs syemmilâš Ella já skipáreh -rááiđu (Timo Parvela) kyehti vuossâmuu uási pottii eidu mudágávt ovdil juovlâid já lase láá puátimin. Henna Tervaniemi lii luhostum jurgâliđ kiirjijd viehâ pyereest. Kielâ lii älkkee, tanen ko kirjeh láá uáivildum meiddei vyeliškovlâláid jieš luuhâđ. Kirjijn lii kuittâg valdum huámmášumán meiddei rävisolmooš, kote lohá kirje jiänusân ucc kuldâleijeid. Motomin huumor mana päärnist lappâd, mut liibâ keevvâm nuuvt-uv, ete luuhâm ij táátu luhostuđ, ko lohhee povvâst nuuvt ennuv, ete konnjâleh kolgeh.
Vanhimij já párnái luuhâmpuudah láá mielâttes teháliih iäge tuše sänivuárhá šoddâdem tááhust, peic meiddei ton tááhust, ete mainâsij kuldâlem já luuhâm lasseet/pyereed om. sárnum ovdádem, empatianaavca, mielâkuvviittâs, vuáijumnaavcâ – já puoh taid taarbâš škoovlâst já maŋeláá elimist. Ovtâskâš luhâdempuddâ lii meiddei šiev tääpi rávhudiđ ovdil uáđđám já máhđulávt kiedâvuššâđ aašijd, moh joreh uccâ mielâst. Tääl ko mist láá ennuv uđđâ kielâkevtteeh, párnáikirjij kielâ lii maŋgii rävisulmuid-uv ávhálâš tääpi hárjuttâllâđ kielâ já finniđ taarbâšlâš kiärdum. Motomeh eteh, ete uđđâ sääni kalga kevttiđ čiččii ovdil ko tot páácá mielân. Párnáikirjijd lohá luándulávt maŋgii.
Vanhimij já párnái luuhâmpuudah láá mielâttes teháliih iäge tuše sänivuárhá šoddâdem tááhust, peic meiddei ton tááhust, ete mainâsij kuldâlem já luuhâm lasseet/pyereed om. sárnum ovdádem, empatianaavca, mielâkuvviittâs, vuáijumnaavcâ – já puoh taid taarbâš škoovlâst já maŋeláá elimist.
Pirrâ maailm pegâlmâs kirjeráiđu, mon lep tääl finnim sämikielân, lii Čuovâuáivi peivikirje. Mikkâl Morottaja jurgâlem (vuossâmuš uási Sämitige, nubbe Anarâškielâ seervi kuástidem) ráiđukoveromaaneh láá še hitruuh. Taid mun lam kiävttám anarâškielâ máttáátmist. Škoovlâst tiäđust-uv lii meiddei stuorrâ tárbu luhâmušáid. Marja-Liisa Olthuis poorgâi stuorrâ pargo, ko čaalij vuossâmuu sämikielâlâš scifi-roomaan nuoráid, Masa jo Mánudáást (Anarâškielâ servi, 2022). Mudoi tot lii pyereest luhostum, mut nisonijd já nieidâid mun käibidâm lase fáárun kirje persovnijn. (Kirjeárvuštâllâm Loostâš-loostâst 2/2022, https://drive.google.com/file/d/1dWwc6rckhaRyiC7bBzYP5Sa8kg7rlLj2/view)
Sämitigge lii meiddei almostittâm om. Taannâl já Paavvâl já Penuvämmir (Mauri Kunnas) – kiirjijd sämikielân. Suomâ ravviittuvah láá juáhám Maainâsskeŋkkâ-kirjeseehâ 2019 – 2021 já enijpakkeet vuosâkirjeh láá meid sämikielân finnimnáál 2022 ovdâskulij. Párnáikirjeh láá-uv maŋgii jurgâlum mottoom stuárráb kielâst. Talle toh meiddei spejâlisteh váldukulttuur. Sämipárnááh tarbâšiččii meiddei jieijâs kielân kirjálâšvuođâ, mii spejâlist tááláá ääigi sämikulttuur. Luhhoost motomeh láá-uv. Anarâškielân láá Lee Rodgers Saammâl-kirjeh já tavesämikielân aainâs Lina Maria Viitala Iŋgá-kirjeráiđu. Niilo Aikio Nigá-novelleh láá suottâseh, já adeleh šiev kove moonnâm ääigist. Anniina Veitonmäki vuod áigu čäälliđ já kuvviđ párnáikirje tobdoin já valaba tággáár, mii lii älkkees kirje párnáid, kiäh hárjutteleh luuhâđ.
Sämipárnááh tarbâšiččii meiddei jieijâs kielân kirjálâšvuođâ, mii spejâlist tááláá ääigi sämikulttuur.
Maŋgii mun smietâm, ete halijdiččim faallâđ mottoom klassikkokirje párnážân sämikielân-uv, já lam sorolâš, ko jiem pyevti: ij lah asto, ruttâ ige táiđu jurgâliđ. Juovlâskeŋkkân 2018 mun jurgâlim obijnân sunjin (epivirgálávt) muu pärnivuođâ mielâ mield juovlâkirje, Mauri Kunnas 12 skeŋkkâd Juovlâäijihân. Taheh-uvsun iärráseh návt? Láá-uv sämiperruin pirrâ Suomâ, Ruotâ, Taažâ já Ruošâ epivirgálávt jurgâlum mainâseh? Maht iärráseh pesâččii taid luuhâđ?
Nabai mii lii tuu mielâst klassikkokirje teikâ tááláá ääigi hittikirje, mii kolgâččij leđe sämikielân jurgâlum? Párnáikirjeh iä pyevti leđe liijkás ennuv. Jis tun lah čáállám tiivtâ teikâ mainâs já halijdah jyehiđ tom iärásáid, vuolgât tom munnui: muoi pyehteen jyehiđ tom tääbbin!