Tommi Kinnunen lii ohtâ muu mielâ mield kirječällein. Sun luhostuvá čäälliđ historjálâš čaabâkirjálâšvuođâ nisonij, párnái já ucceeblovo ulmui uáinust – sii mainâseh iä táválávt lah peessâm historjá kiirjijn.
Pimeät kuut (WSOY 2022) almostui eidu ko uđđâ škovlâihe aalgij. Roomaan maainâs iälá-uv oovtâ škovlâive čoovčâst kidâ kiiđâ räi 1940-lovo loopâst. Uáivipersovn lii Elna, puáris já pyeccee máttáátteijee, kote ij peesâ vala iäláttâhân já kiäst ij lah päikki. Sun kárttá máttáátteijen Kuássám miäcán kuoppiis parakkiškoovlân.
Kinnunen luhostuvá kuvviđ 40-lovo škovlâmaailm čuolmâid nuuvt, ete tááláš lohhee – aainâs-uv máttáátteijee – uáiná kriitik 2020-lovo ohtsâškoodán.
Mun máttáátteijen anam kal áárvust, maht Kinnunen luhostuvá kuvviđ 40-lovo škovlâmaailm čuolmâid nuuvt, ete tááláš lohhee – aainâs-uv máttáátteijee – uáiná kriitik 2020-lovo ohtsâškoodán. Čuolmah láá eresláváneh, mut siämmáánáál toh teedih máttáátteijee, kote kolgâččij leđe siämmást sosiaalpargee, čorgejeijee, pyecceitipšoo, enni já veikâ maid. Äigi illá rijttáá toos, mii kolgâččij leđe máttáátteijee olmâ pargo: tijmij vuávám já olášuttem. Kinnunen jieš paasij puoccâmluámun pargovaibâm tááhust moonnâm ive, já ennuv suu jieijâs feerimijn lii-uv šoddâm kiirján. Taid ij lah kuittâggin lussâd luuhâđ tanen ko kirječällee lii sirdám tobdoidis 80 ive tuáhá já ovdâstit taid uđđâsisthuksimááigán. Ton lasseen Elna čuolmâi kuvvim lii pááihui joba satiirlâš – lii pággu tuše povvâstiđ ko tile lii nuuvt oskomettum. Ovdâmerkkân iävtuttâsah, ete máttáátteijee puáhtá rijjâäigistis sárguđ puáris kárttáid uđđâ raajijd teikâ čurgiđ škoovlâ pargopeeivis maŋa, láá siämmáá ääigi kaavhâdeh mutâ meiddei hiärvááh. Mun luuhim taid putes pilkken tááláá ääigi pargoeellim vátámâššáid.
Veikâ Elna lii pyeccee já vaibâm, sun haalijd porgâđ suu pargo pyereest. Sun ij veltihánnáá lijkkuu párnáidgin čuuvtij, mutâ sun uáiná pargoos tehálâžžân. Tast ko siijdâ já kieldâ iššeedviehâ viggá adeliđ sunjin ain eenâb já eenâb pargoid já párnáin-uv láá táárbuh ko suáđi maŋa iä lah ain finnim päihistis torvo maid tarbâšeh, Elna kárttá tutkâđ jieijâs raajijd. Maid sun puáhtá já vaja porgâđ já maid ij? Mii lii máttáátteijee pargo? Taah koččâmušah láá kal uáppáseh tááláš máttáátteijeid-uv.
Kinnunen lii čepis čällee, kiän celkkuuh láá tego čiiŋah. Sun mááláá sanijdiskuin Kuássám mecci- já jävrikuávlu luándu ive ivnáás tavlun. Jyehi iveääigist láá pááccám eelliđ koveh muu muštoin: loppâkeesi kuhes suuhâmmätki markkânist mecciškoovlân, čoovčâ ruškeivneh jäävri riddoost, ohtâ mučis puolâšijjâ já kiđđâtäälvi čuoigâmmokke jäävri jieŋâ alne.
vielgis almai addel kirjijnis jienâ meid párnáid já nisonijd
Tego oovdiš romanijn-uv, Kinnus roomaan fáádáh kuoskâtteh täsiáárvu, nisonij já párnái vuoigâdvuođâid, mut meiddei tom, maht suáđi teikâ eres kriisâi traumah uáinojeh ulmuin. Mun lam uáli kijttevâš, ete vielgis almai addel kirjijnis jienâ meid párnáid já nisonijd.