Ann-Helen Laestadius Varkaus (S&S, 2022. Jurgâlâm Laura Kulmala) lii väljejum Ruotâ ive kirjen 2021 já almostuvá cuáŋuimáánust Netflixist elleekovveen. Maainâs muštâl Paje-Ruotâ puásuituálu háástuin iänááš päärni já nuorâ nissoon, Elsa, uáinust. Páihálâš almai taha puásuiulmui eellim vaigâdin ko suáláád poccuid, iäge virgeulmuuh lah kiddiistum tutkâđ ääši.
Anarâš Martta Alajärvi lii luuhâm Varkaus-roomaan ovdil elleekove uáinám já kommentist tom.
Tuu perrust láá poccuuh. Maht puásuinissoon eellim kuvvim oroi tust: láá-uv iäruh Suomâ já Ruotâ peln?
Elsa uáinuh já ferimeh lijjii maaŋgânáál uáppáseh munjin. Motomin oro, ete puásuinieidâ kárttá čäittiđ maŋgii táiđuidis, ovdil ko suu väldih tuođâst teikâ mieldi siämmáánáál ko kaandâid. Uápis lâi meiddei tot, ete siämmáánáál ko Elsa, maŋgii čepis puásuinieidah kalgeh leđe viehâ nággáreh ja korrâseh vâi peesih mieldi pargoid já piergejeh. Lii meiddei nuuvt, ete jyehi kaandâst ij lah puásuihommáid, ige jyehi nieidâst, tothan lii luándulâš. Kale puásuihomáin piergim lii ennuv kiddâ meiddei persovnist ige suhâpeeleest.
Muu mielâst kuittâg ovdil ko puohlágáneh virgeomâhái pieijâm njuolgâdâsah lijjii puáttám puásuituálun, sehe nisoneh ete almaah tarbâšuvvojii puásuipargoid. Ubâ peerâ tarbâšui já juáhhást lâi jieijâs virge. Tááláá ääigi nisoneh kärttih maŋgii vyelgiđ eres pargoid, ko puásuituálu ij eeleed ubâ perruu. Ton lasseen párnááh joteh siijdâst škoovlâ, já talle ko almaah láá kuhes peeivijd meeccist, kalgeh nisoneh maŋgii orroođ siijdâst párnáiguin. Suomâst nissoonpuásuituállein láá meiddei tagareh háástuh, ete ovdâmerkkân sajasâšiše, mon puásuituállee uážžu kevttiđ ko lii puocâmin, ij kuoskâ äpittes nisonijd. Adai talle ko vuárdá párnáá, ij uážu sajasâš iše puásuipargoid, vâik ij pastaččiigin innig porgâđ poccuiguin. Muu mielâst epitäsiárvu mii šadda puásuinisonij já -almai kooskân puátá maŋgii siärvus ulguupele aašij tiet.
Suhâpeeleest peerusthánnáá uápis munjin lâi tot teedâ, mii puásuiperruu kaandâin já nieidâin lii perruu puásuituálu juátkimist. Lii taggaaar tobdo, ete kiinii kalga väldiđ ovdâsvástádâs já juátkiđ perruu iäláttâs. Kiinii sáttá tubdâđ, ete kaavpugist teikâ mäddin lii älkkeeb leđe tot kii lii, ko ij taarbâš kyeddiđ ubâ perruu tâi suuvâ ovdâsvástádâs.
Iäruh puásuituálu sajattuvâst já systeemist láá tiäđust-uv Suomâ já Ruotâ kooskâst. Suomâst lii paalgâs-systeem já Ruotâst samebyh, já meiddei toi kooskâst lii Ruotâ puásuituálukuávlu siste stuorrâ iäruh. Toh iäruh iä muu mielâst kuittâg taan romanist puáttam nuuvt čielgâsáv uáinusân, pic eenâb lijjii uápis ääših. Taan romanist ohtân stuorrâ teeman lâi muu mielâst rasism, mon sämmiliih já eromâšávt puásuisämmiliih kärttih uáiniđ já eelliđ virgeomâháiguin. Jiem tieđe lii-uv rasism Suomâ peln nuuvt koorâs virgeomâháin, ko mottoom verd láá meiddei ovdâmerkkân sämmilâš poliiseh já páiháliih poliisin. Tot lii kuittâg munjin še uápis, ete virgeulmuuh iä maŋgii ibbeerd puásuituálu, ige tondiet määti išediđ. Iäge toh vissâ peeruust ubâ oppâđgin.
Martta Alajärvi já Piki-peenuv. Kove: Heli Huovinen.
Lâi-uv jurgâleijee luhostum puásuisaanij jurgâlmist?
Muu mielâst jurgâlus lâi uáli pyeri. Mottoom kooskâst saatij tiäđust-uv huámášiđ, ete kenski puásuiolmooš ličij ettâm tom ääši suomâkielân váhá eresnáál. Kuittâg olesvuottân muu mielâst kirje lâi pyereest jurgâlum já jurgâleijee lâi čielgâsávt uuccâm tiäđu puásui- já sämiaašijn jurgâldijnis. Tomhan huámášij meiddei suu loppâkommentist, moos lijkkojim čuuvtij. Lâi mielâkiddiivâš kuullâđ suu valjiimijn jieškote-uv saanij puotâ, ovdâmerkkân sameby-sääni jurgâlmist.
Maht tun uáináh puásuituálu puátteevuođâ?
Kirjeest poođij maŋgii taggaar uápis tobdo ko epituoivâ. Tot puátá maŋgii kuittâg munjin, ko lam tággáár uáli realistlâš olmooš, kuásnii joba váhá pessimist. Ko láá nuuvt maaŋgah ääših moh hettejeh puásuituálu: eres eennâmkevttim, ulmuuh kiäh vajedeh puásuiulmuid teikâ sämmilijd, uárjimaailm vátámâšah. Tastoo puátih vala siärvus siste leijee čuolmah tego kulttuur, mast vaigâdis aašijn iä sáárnu vâik mii ličij já tedduuh moh puátih tast ko kolgâččij kyeddiđ kulttuur ain ovdâskulij. Kale mun uáinám, ete ain láá nuorah kiäh väljejeh eellim poccuiguin. Tot kuittâg váátá ennuv pargo já meiddei tom, ete ovdâskodde puásuituálu pirrâ kalga tuhhiittiđ já tuárjuđ nuorâid, kiäh halijdeh poccuiguin porgâđ.
Eres uáinuh?
Ohtâ pyereest luhostum já munjin mielân pááccám pittá romanist lâi vuosij vittádemäigi. Tot lâi kovvejum ive suottâsumos äigin, já nuuvt tot muu mielâst lii-uv, teikâ čohčuv pygálusäigi. Muu mielâst romanist lâi pyereest kovvejum tot tobdo, mii puásuiulmuin lii toi aigij. Ete vâik ubâ maailm puásuituálu ulguubeln irâttiččij hettiđ, pieđgiđ, orostittiđ já tuššediđ puásuituálu, te puoh luholumoseh puudah láá toh ko puásuiulmuuh čokkâneh já peesih porgâđ poccuiguin, ráávhust. Tot lii tot suijâ mondiet maaŋgah nuorah liijká halijdeh juátkiđ iäláttâsâst, iäge jooskâ toin: Talle pargoi váimusist láá poccuuh já puásuiulmuuh, oovtâst.
Tääl ij maiden muide ko vyerdiđ Netflix-elleekove, mii almostuvá 12.4.2024.
